| |
PORVOO ÜHISAVALDUS
3 - MIS ON ÜHIST MEIE USUS
| 29 |
Anglikaanid Suurbritannias ja Iirimaal
ning luterlased Põhjamaades ja Balti aladel pole kunagi üksteist
kui kirikuid hukka mõistnud ega formaalselt lahku löönud.
Ometi on soovitav osaduse sügavam mõistmine, mis nüüd
näib olevat võimalik, ilma et eitataks seda igati sobivat
ja kasulikku mitmekesisust, mis on aegade jooksul arenenud meie usu
erisugusel tunnistamisel ja väljendamisel. Anglikaanid kalduvad
rõhutama liturgia tähtsust kui kiriku usu väljendust.
Viimast eitamata on luterlased pööranud rohkem tähelepanu
usu õpetuslikule tunnistamisele. Mõlemad aga tunnistavad,
et lex orandi ja lex credendi on omavahel tihedalt seotud. Augsburgi
Usutunnistus ja Usu Kolmkümmend Üheksa Artiklit ilmusid
erinevates olukordades erisuguste vajaduste rahuldamiseks ning nad
ei mängi kirikute elus ühesugust osa. Neis leidub rohkesti
sarnast formuleeringus ja nad annavad kiriku usust ühist tunnistust
läbi aegade. Sellelt aluselt on kaasaegne oikumeeniline läbikäimine
ja vastastikune vahetus oluliselt aidanud selgitada teatud järelejäänud
probleeme, tuues täpsemalt välja, millises ulatuses kattuvad
meie ühised arusaamad kiriku olemusest ja eesmärgist ja
usu põhiküsimustest. Nüüd oleme kutsutud suuremale
osadusele, uutele sammudele teel nähtava ühtsuse poole ja
uuele kokkukuuluvusele meie ühisel ühe Issanda, ühe
usu ja ühe ristimissakramendi tunnistamisel nii sõnas
kui teos. |
| 30 |
Selle eesmärgi nimel näitame
selgelt kõike, mis meil usus on ühist. Me teeme järeldusi
Lima teksti "Ristimine, Armulaud ja Vaimulik Amet" põhjal
ja vastuste alusel, mis meie kirikud tekstile andsid. Samuti võtame
arvesse eelnevaid katseid teha kindlaks anglikaani-luteri kokkuleppe
ulatust ja loomust. Nende seas on Pullachi Avaldus 1973. a., Helsingi
Avaldus 1983. a., Cold Ashi Avaldus 1983. a., "Evangeeliumi Järeldused"
1988. a., Meisseni Ühisavaldus 1988. a. ja Niagara Avaldus 1988.
a. Kõik nimetatud tekstid annavad tunnistust olulisest ühtsusest
usus anglikaanide ja luterlaste vahel. Tähelepanekud nendes tekstides
on aidanud tugevdada meie ühtivust usus. Lisaks oleme me edukalt
kasutanud anglikaani-roomakatoliku ning roomakatoliku-luterlike dialoogide
tulemusi. |
| 31 |
Anglikaani-luterlikes tekstides saavutatud
usuühtsust kinnitati 1988. a. Lambethi Konverentsi resolutsioonid,
kus öeldakse, et konverents |
| |
|
"tunnistab, arvestades suurt üksmeelt, milleni jõuti
anglikaanide ja luterlaste vahel toimunud rahvusvaheliste, regionaalsete
ja rahvuslike dialoogide jooksul, samuti arvestades sõna ja
sakramendi ümber keskendunud osadust, mida teineteise traditsioonides
on kogetud, Jeesus Kristuse kiriku kohalolekut luterlikus osaduses
nagu meie enda omaski." |
| |
1990. a. veebruaris Curitibas toimunud
Luterliku Maailmaliidu Kaheksanda Assamblee resolutsioonis on samasugune
kinnitus: |
| |
|
"Käesolev Assamblee otsustab uuendada LML-i kohustust
täieliku osaduse saavutamiseks anglikaani osaduse kirikutega
ning soovitab LML-i liikmeskirikuid astuma samme selle eesmärgini
jõudmiseks… LML mainib tänutundega oma liikmeskirikute
poolt juba astutud samme ühisuse saavutamiseks rahvuslike/regionaalsete
anglikaani kirikutega ning julgustab neid oma tegevust jätkama." |
| 32 |
Siinkohal toome lühidalt välja
põhilised tõekspidamised ja tavad, mis meil on ühised: |
| |
a |
Me peame kanoonilist pühakirja Vanas ja Uues Testamendis piisavaks,
inspireeritud ja autoriteetseks ülestähenduseks ning prohvetlikuks
ja apostlikuks tunnistuseks Jumala ilmutusest Jeesuses Kristuses.
Me loeme pühakirja kui osa avalikust jumalateenistusest rahva
keeles ja usume, et pühakirjas – kui Jumala Sõnas
ja evangeeliumi tunnistuses – pakutakse igavest elu kogu inimkonnale,
ning et see sisaldab kõike vajalikku lunastuseks. |
| |
b |
Me usume, et Jumala tahe ja käsk on esmase tähtsusega
kristlikus kuulutuses, usus ja elus. Jumala käsk kohustab meid
armastama Jumalat ja oma ligimest ning elama ja teenima tema kiituseks
ja auks. Samal ajal paljastab Jumala käsk meie patud ja meie
pideva vajaduse tema halastuse järele. |
| |
c |
Me usume ja kuulutame evangeeliumi, et Jeesuses Kristuses armastab
ja lunastab Jumal maailma. Me "jagame ühist arusaama
Jumala õigeksmõistvast armust, s.t. meid on mõistetud
ja tehtud õigeks Jumala ees ainult armust usu läbi meie
Issanda ja Lunastaja Jeesuse Kristuse teenete tõttu, ja mitte
meie endi tööde või teenete tõttu… Meie
mõlema traditsioonid kinnitavad, et õigeksmõistmine
viib ja peab viima "headele tegudele"; tõeline usk
viib armastusele." Me võtame vastu Püha Vaimu,
kes uuendab meie südameid, võimaldab ja kutsub üles
headele tegudele. Nii nagu õigeksmõistmine ja pühitsemine
on ühe ja sama jumaliku teo eri tahud, on ka elav usk ja armastus
uskujas lahutamatud. |
| |
d |
Me võtame omaks kiriku usu läbi aegade, mis on kirjas
Nikaia-Konstantinoopoli ja Apostlikus Usutunnistustes ja tunnistame
põhilisi Kolmainsuse ja kristoloogilisi dogmasid, mida need
usutunnistused kuulutavad. See tähendab, et me usume, et Jeesus
Naatsaretist on tõeline Jumal ja tõeline Inimene, ja
et Jumal on üks Jumal kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Seda usku kinnitavad nii Usu Kolmkümmend Üheksa Artiklit,
kui ka Augsburgi Usutunnistus. |
| |
e |
Me kuulutame ja pühitseme apostlikku usku jumalateenistustel.
Me näeme liturgias nii Kristuse läbi saavutatud lunastuse
pühitsemist kui ka olulist tegurit consensus fideliumi moodustamisel.
Me rõõmustame oma ulatusliku "ühise vaimse,
liturgilise ja sakramentaalse elu traditsiooni üle",
mis on andnud meile sarnased jumalateenistuse vormid ja ühised
tekstid, kirikulaulud, palvelaulud ja palved. Meid on mõjutanud
ühine liturgiline uuenemine ja väljenduse mitmekesisus erinevate
kultuuride raames. |
| |
f |
Me usume, et kirik on rajatud ja alal hoitud Kolmainu Jumala poolt
läbi ta lunastava tegevuse sõnas ja sakramendis. Me usume,
et kirik on Jumalariigi märk, vahend ja eelmaitse. Samas tunnistame,
et kirik vajab pidevat reformi ja uuendamist. |
| |
g |
Me usume, et veega ristimisel Kolmainu nimel ühendab Jumal
ristitava Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmisega, võtab
vastu Ühe Püha Katoliku ja Apostliku Kiriku rüppe ja
annab armulise kingi uue elu näol Vaimus. Kuna meie oma kirikuis
praktiseerime ja hindame kõrgelt imikute ristimist, osutame
samasugust tähelepanu oma katehheetilisele ülesandele hoolitseda
ristitud laste eest ja juhatada nad valmitena Kristuse juurde. Kõigis
meie traditsioonides järgneb ristimisele konfirmatsioon. Tunnistame
oma kirikuis kahte tava, mida tunti varasematel sajanditel: anglikaani
kirikus viib konfirmatsiooni läbi piiskop, Põhjamaade
ja Balti kirikus viib talituse tavaliselt läbi kohalik õpetaja.
Kõigis meie kirikuis kaasneb sellega palve Kolmainu Jumala
poole, ristimisaegse usutunnistuse uuendamine ja palve, et läbi
ristimisarmu uuendamise saaks konfirmeeritav jõudu nüüd
ja igavesti. |
| |
h |
Me usume, et Kristuse ihu ja veri on armulaual tõeliselt
kohal, seda jagatakse ja võetakse vastu leiva ja veini kujul.
Sel teel saame osa ristilöödud ja ülestõusnud
Kristuse ihust ja verest, tema kaudu antakse andeks meie patud ja
meile langevad osaks tema kannatusest tulenevad muud hüved. Armulaua
pühitsemine ei ole lihtsalt möödunud sündmuse
või selle tähenduse meenutamine, vaid see on kiriku mõjus
kuulutus Jumala suurtest tegudest. Kuigi me ei ole suutelised pakkuma
Jumalale väärilist ohvrit, seob Kristus meid endaga tema
eneseohverduses Isale, mis on üks ja ainus, täiuslik ja
küllaldane ohver meie kõigi eest. Armulaual toimib Jumal
ise, andes elu Kristuse ihule ja uuendades iga osavõtjat. Armulauda
pühitsedes on kirik taasloodud, leiab kosutust ja jõudu
usus ning lootuses, igapäevases tunnistamises ja teenimises.
Siin saame juba aimduse Jumalariigi igavesest rõõmust. |
| |
i |
Me usume, et kõik kiriku liikmed on kutsutud osalema tema
apostlikus missioonis. Kõik ristitud saavad seega Püha
Vaimu käest mitmesuguseid ande ja ameteid. Neid kutsutakse pakkuma
iseennast kui "elavat ohvriandi" ja paluma kiriku
eest ning maailma lunastamise eest. See on kogu Jumala rahva korporatiivne
preesterkond ja üleskutse ametiks ja teenimiseks. (1Pe 2:5). |
| |
j |
Me usume, et kirikus on ordineeritud vaimulikkond olemas selleks,
et teenida kogu Jumala rahvast. Me peame ordineeritud sõna
ja sakramendi ametit Jumala seatuks ning Jumala kingituseks oma kirikule.
Ordineeritud vaimulikud, nagu kõik kristlased, on seotud nii
Kristuse kui kiriku preesterlusega. Ordineeritud vaimuliku ameti põhiline
ühtsus väljendub sõna ja sakramendi teenimises. Kiriku
elus on võtnud see ühtsus erisugused kujud. Varasematel
sajanditel muutus piiskopi, preestri ja diakoni kolmekordne amet kirikus
üldiseks tavaks ning on säilinud paljudes kirikutes tänase
päevani, kuigi tihti vaid osaliselt. "Piiskopi, presbüteri
ja diakoni kolmekordset ametit võib tänapäeval vaadelda
kui soovitud ühtsuse väljendust, ühtlasi vahendit selle
saavutamiseks." |
| |
k |
Me usume, et pastoraalse ülevaatamise amet (episcope), mida
viiakse ellu isiklikul, kollegiaalsel ja ühiskondlikul tasandil,
on vajalik kiriku ühtsuse ja apostlikkuse tunnistamiseks ja kindlustamiseks.
Veelgi enam – me säilitame ja rakendame piiskopiametit
kui märki meie kavatsusest tagada Jumala juhtimisel kiriku järjepidevus
apostlikus elus ja tunnistamises. Neil põhjustel on kõigil
meie kirikutel isikuline piiskopiamet. |
| |
l |
Me jagame ühist lootust Jumalariigi lõpliku teostumise
osas ning usume, et selles eshatoloogilises perspektiivis oleme nüüd
kutsutud andma oma panuse õigluse edendamisel, rahu otsimisel
ja loodud maailma eest hoolitsemisel. Meie kohustus Jumalariigi ees
on suunata oma elu kirikus ja oma hoolt maailma eest. "Kristlik
usk seisneb selles, et Jumal on teinud rahu Jeesuse "ristivere
läbi" (Kl 1:20), luues seega ühe paikapidava keskme
kogu inimsoo ühtsuseks." |
| 33 |
Antud kokkuvõte annab tunnistust
suurest ühtsusest usus ja õpetuses. Kuigi see ei nõua,
et iga traditsioon võtaks omaks kõik õpetuslikud
formuleeringud, mis iseloomustavad meie erinevaid traditsioone, nõuab
see meilt ometi, et me teeksime endale selgeks ja ületaksime
veel säilivad takistused tihedama osaduse teel. |
Sisukord - Kaasesimeeste Eessõna
- Peatüki I - Peatüki II
- Peatüki III - Peatüki
IV - Peatüki V
|
|