The Porvoo Churches


	Introduction \| Common Statement \| Links \| Prayer Diary \| Contacts \| Porvoo in the past 4 years \| Interchange \| Young Porvoo \| Events \| Resources \| Archive \| Home \|

PORVOO ÜHISAVALDUS

1 - ÜLDINE OLUKORD

A	Uued võimalused
1	Jumala armulikul juhtimisel osalevad anglikaanid ja luterlased üle kogu maailma missioonis ja teenimises, leides kõiges rohkesti ühist. Euroopas on meie kirikud erinevate rahvaste seas külg külje kõrval elanud sajandeid. Juba pikka aega on meie kirikud pidanud teistes maades oma kaplaneid, kelle tähtsus elanikkonna üha elavamat liikumist arvestades pidevalt kasvab. Kui ühes paigas on olemas mõlemad kiriklikud traditsioonid, näiteks Põhja-Ameerikas, Lõuna- ja Ida-Aafrikas, on seal kujunenud uued suhted ning sõlmitud uued kohalikud lepped. Samal ajal süveneb Euroopa anglikaanide ja luterlaste vaheline side, mis annab meile alust arvata, et on saabunud aeg olemasolevad kokkulepped üle vaadata ja uuendada.
2	Need lepped, mis võimaldavad erineval astmel osadust, on ainult osaliselt täide viidud. Näiteks takistas poliitiline olukord Balti riikides nende täideviimist viiekümne aasta jooksul, 1939-1989. Lepped on väga erinevad, sest minevikus on anglikaanid alati teinud vahet mitmete luterlike kirikute vahel, põhiliselt ajaloolise episkopaadi alusel. Põhjamaade ja Balti kirikud on aga alati olnud armulauaosaduses. Lisaks käsitletakse Põhjamaid üha enam üheainsa regioonina, tihe koostöö käib nii kirikute vahel kui ka Põhjamaade Piiskoppide Konverentsi ja Põhjamaade Oikumeenilise Nõukogu raames. Poliitilised muudatused Ida-Euroopas on andnud uut lootust Balti riikide kirikutele. Nad korrastavad oma elu ning lisavad oma üha tõhusama panuse laiemasse osaduskonda. Kiirelt muutuvas olukorras, mis pakub kirikutele uusi võimalusi, on koostöö nendega üha tähtsam.
3	Põhjamaade ja Balti kirikud soovivad astuda ühendusse Briti ja Iiri anglikaani kirikutega mitte ainult kui eraldi rahvuskirikud, vaid ka kui kirikute grupid. Komisjon tunneb heameelt uute sidemete üle Leedu luterliku kirikuga. Ta usub, et võimalus saavutada uus kokkulepe, mis ei tee vahet meie kirikute vahel, on nüüd täiesti reaalne.
4	Meie usku sellesse on tugevdanud mitmete anglikaani-luterlike kõneluste silmanähtav teoloogiline lähenemine. Meisseni Ühisavalduse ametlik kinnitamine Inglismaa Kiriku ja Saksa Evangeelse Kiriku poolt näitab üha süvenevat ühist arusaama kirikust.
5	Anglikaanid ja luterlased leiavad tuge ka laiemas oikumeenilises lähenemises kiriku, vaimuliku ameti ja sakramentide õpetuste osas, millele on kaasa aidanud ortodokssed, roomakatoliku ja protestantlikud kirikud. See lähenemine on aidanud meil ületada mõlemapoolseid anglikaanide ja luterlaste ühenduspüüdeid takistavaid mõtlemismalle ja arusaamatusi. Eriti oluline on arusaam kiriku müsteeriumist kui Kristuse ihust, kui Jumala palverändureist, kui osadusest (koinonia) ja samuti kui osavõtust Jumala tegevusest maailmas tunnistamise ja teenimise kaudu. See annab hea aluse uueks lähenemiseks vaimuliku ameti ja ülevaatamise (episcope) probleemile.
6	Eelkõige on meil ühine kutse osaleda Jumala töös oma maade ja kontinendi rahvaste seas nüüdsel seninägemata võimaluste ajastul, mida võime õigusega nimetada kairos’eks.
B	Meie kui kirikute ühine alus
7	Kõigi meie kirikute usu, kultuse ja vaimsuse juured peituvad apostliku kiriku traditsioonis. Me oleme kontinuiteedis patristliku ja keskaegse ajastu kirikuga nii otseselt kui reformatsiooniaja arusaamade läbi. Me kõik peame oma kirikuid osaks Jeesuse Kristuse Ühes Pühas Katoliiklikus Kirikus ning tõeliselt osalevaks Jumala kogu rahva ühes apostlikus missioonis. Me jagame koos lääne kristluse liturgilist pärandit, samuti reformatsiooni rõhuasetusi õigeksmõistule usust ja sõnale ja sakramendile kui armuvahendeile. Kõik see on olemas meie usutunnistuslikes ja liturgilistes dokumentides ning omandab üha suuremat tähtsust kui olemuslik side meie kirikute vahel ja kui panus ulatuslikumasse oikumeenilisse liikumisse.
8	Vaatamata geograafilisele eraldatusele ning keele, kultuuri ja ajaloolise arengu mitmekesisusele on anglikaani ja luterlikel kirikutel Suurbritannias ja Iirimaal, Põhjamaades ja Balti riikides paljugi ühist, sealhulgas palju ühist ajalugu. Anglosaksi ja kelti misjonärid etendasid tähtsat osa Põhja-Euroopa evangeliseerimises ja rajasid mõned ajaloolised piiskopitoolid Põhjamaades. Järjestikuste piiskoppide katkematu tunnistus piiskopkondades ja kõikide meie rahvaste pastoraalse ja liturgilise elu alalhoidmine katedraalides ja kirikutes on kristliku elu järjepidevuse, samuti Briti ja Iiri ning Põhja-Euroopa kirikute vahelise ühtsuse oluliseks väljenduseks.
9	Iga meie kirik on etendanud märkimisväärset osa oma maa ja rahva sotsiaalses ja vaimses arengus. Me oleme olnud teadlikud oma missioonist ja teenimisest oma rahvaste seas. Enamikel meie kirikuist on olnud pastoraalne ja mõnikord õiguslik kohustus meie maade rahvastiku enamuse ees. Tänapäeval täidetakse seda ülesannet aina süvenevas koostöös teiste kirikutega.
C	Meie ühine missioon tänapäeval
10	Paljude Euroopas toimunud ideoloogiliste, sotsiaalsete ja poliitiliste muudatuste kontekstis seisavad meie kirikute ja nende rahvaste ees uued ülesanded ja võimalused. Nende seas on alljärgnevad:
	a	Euroopa rahvaste vastastikuse sõltuvuse ja vastutuse süvenev tunnetamine, samuti vajadus teha heaks ebaõiglusi, mis on tulenenud paljude sajandite jooksul peetud sõdadest, eriti 20. sajandi sõdadest, mis on mõjutanud kogu maailma;
	b	uued võimalused – eriti dramaatilised Balti kontekstis – evangeliseerimise, taasevangeliseerimise ja pastoraalse töö jaoks kõigis meie maades, ning kohustus taastada kristlik usk vastuseks nii valitsevale praktilisele materialismile kui paljude inimeste janunemisele vaimsete väärtuste järele;
	c	vajadus reageerida vaakumile, mis tekkis Ida-Euroopa monoliitse poliitilise süsteemi kokkuvarisemise järel ning ühiskonna üha kasvavale pluralistlikule iseloomule Suurbritannias, Iirimaal ja Põhjamaades;
	d	võimalused töötada rahu, õigluse ja inimõiguste eest, vähendada vahet jõukate rahvaste ja vaesunute vahel, kes kannatavad liigse majandusliku sõltuvuse käes, ning kaitsta vaeste ja mahajäetute õigusi ja väärikust – eriti migrante, põgenikke ja etnilisi vähemusgruppe;
	e	ökoloogiline arutelu Põhja-Euroopa maade piires ja vahel, millele kirikud on hakanud andma omapoolset panust positiivse loomise ja inkarnatsiooni teoloogia näol, mis omistab püsivat väärtust maale ja elule selle kõikides vormides;
	f	vajadus dialoogi ja mõistmise järele teiste rasside, kultuuride ja usuliste traditsioonidega inimeste kui partneritega ja uue Euroopa kaaskodanikega.
11	Kõik peamised Euroopa kirikud peavad nüüd nende küsimuste üle nõu, eriti alates Euroopa Oikumeenilisest Assambleest (Basel 1989), mida sponsoreerivad ühiselt Euroopa Kirikute Konverents (CEC) ja Euroopa Katoliiklike Piiskoppide Konverentside Nõukogu (CCEE). Püüame igati niisugust nõupidamist innustada ja sellest tulenevates üritustes osaleda. Ühiste pingutuste läbi tunnistamisel ja teenimisel kindlustame oma senist ühtsust ja aitame kaasa veelgi suuremale ühtsusele tulevikus.
12	Luterliku Maailmaliidu ja Anglikaani Ühenduse avarama suhtlemise raames on meie kirikud jõudnud arusaamisele, et probleemid on tarvis endale selgeks teha ja ülesanded lahendada globaalses perspektiivis.
13	Seistes kõigi nende küsimuste ees, mis kerkivad meie ühisest missioonist tänapäeval, on meie kirikud üheskoos kutsutud kuulutama kohustust teenida laiemat maailma ja ühiskondi, kus need kirikud asuvad. Samuti kutsutakse neid üles koos kuulutama usust tõusvat kristlikku lootust, mis annab mõtte selgusetusest vallatud ühiskonnas. Neid kutsutaks üles üheskoos kuulutama Jumala tervendavat armastust ja lepitust ühiskondades, mis on vaevatud tagakiusamistest, rõhumisest ja ebaõiglusest. See ühine kuulutus sõnas ja sakramendis on selgeks väljenduseks Jumala armastuse, Jumala kohaloleku ja Jumalariigi müsteeriumist.

Sisukord - Kaasesimeeste Eessõna - Peatüki I - Peatüki II - Peatüki III - Peatüki IV - Peatüki V