Tutvustame lühidalt käesoleva avalduse struktuuri ja sisu:

I peatükk annab nii ajaloolise kui tänapäevase tausta ning kinnitab järgneva õpetusliku arutelu kindlalt kiriku missiooni konteksti. Selles suhtes on antud peatükk järjeks Niagara Ettekandele.

II peatükis on kirjas meie kokkulepe kiriku loomusest ja püüdlusest ühtsuse poole. Hilisema arutelu puhul on eriti olulised paragrahvid 20 ja 28.

III peatükk annab lühiülevaate usuliste tõekspidamiste ja praktika paljudest punktidest, mis on ühised nii anglikaanidele kui luterlastele. Paragrahvi 32 kaksteist osa tuginevad varasemate dialoogide ajal saavutatud õpetuslikel kokkulepetel.

IV peatüki alguses tuuakse paragrahvis 34 välja peamine lahendamist vajav küsimus: piiskopiamet ja selle seos suktsessiooniga. Paragrahvis 35 puudutatakse seni käsitlemata küsimusi. Järgnevad lõigud väärivad lähemat tähelepanu. Püüdes meie kirikuid vabastada piiratud ja negatiivsetest suhtumistest, esitab antud peatükk sügavama arusaama apostlikkusest, piiskopiametist ja ajaloolisest suktsessioonist kui märgist. See teoloogiline väitlus on paragrahvis 54 ühendatud ka missiooni konteksti ja selle tulemused on kokku võetud paragrahvides 56-57. Kuna avalduse see osa põhineb kaheteistkümne erineva maa kirikuelu empiirilisel reaalsusel, soovitame lugejal tutvuda kaheteistkümne ajaloolise ettekandega episkopaadi kohta meie kirikuis ja kanoonik Cristopher Hilli sissejuhatusega tema esseekogumikule “Essays on Church and Ministry in Northern Europe”. Mis puudutab luterlikku arusaama ordinatsioonist Põhjamaade ja Balti kirikutes, leiavad anglikaani lugejad abi kanoonik John Halliburtoni analüüsist praegu kasutusel olevate ordinatsioonikordade kohta. Paikkondlikke sarnasusi ja erinevusi initsiatsiooni, konfirmatsiooni ja diakoniameti osas kirjeldatakse ja hinnatakse teistes esseedes. Siinkohal lisame oma tänusõnad kõikidele kirjutajatele ning eriti kanoonik Hillile kui nende esseede toimetajale.

V peatüki paragrahvis 58 on toodud Porvoo Deklaratsioon, mis esitatakse iga kiriku otsustavale kogule kinnitamiseks. Klausel b(v) ütleb selgelt, et ordineeritud vaimulike vahetamine peab olema “vastavuses kehtivate seadustega”. See näitab realistlikku arvestamist teatud piirangutega, mis juba kehtivad meie kirikutes, näiteks naispiiskoppide (ja nende poolt ordineeritute) või naisvaimulike ametitegevus mõnedes paikades, kohaliku keele piisav valdamine, professionaalne kvalifikatsioon, riigiteenistuse määrused, tavapäraste vannete andmine jne.